Brugge ehk Brugge, mida kutsutakse põhjapoolse Veneetsiaks, on Belgia ranniku lähedal asuv imeline linn, mida läbivad paadiga läbitavad kanalid, mis looklevad läbi lummava gooti arhitektuuri. Lääne-Flandria pealinn Brugge on lihtsalt muinasjutuline: UNESCO poolt maailmapärandi nimekirja kantud ajalooline keskus on ümbritsetud ovaalse vallikraaviga, mis järgib iidsete ja nüüdseks kadunud keskaegsete kindlustuste marsruuti, ning on maaliliste munakivitänavate keeris, mis ühendavad võluvaid väljakuid, kus domineerivad ajaloolised kirikud ja vanad astmeliste gobeläänidega hooned. Brugge üks kuulsamaid piirkondi on kahtlemata Beghinage. See nimi viitab maaliliste hoonete kompleksile, mida kunagi asustasid beghine'id, mis on ilmalike naiste vennaskonnad. Need naised, kes olid pärast ristisõdasid lesestunud ja kartsid oma turvalisuse pärast, kogunesid beghinage'idesse.
Tegemist on ilmalike vennaskondadega, mis austavad kuuletumise ja kasinuse katoliiklikke väärtusi, kuid võimaldavad siiski nendesse kuuluvatel naistel säilitada kontrolli oma vara üle. Kolmekümnest valgest majast koosneva Brugge'i beghinage'i asutas 1245. aastal Flandria krahvinna Margaret Konstantinoopoli krahvinna. Alates 1928. aastast ei ole beguinasid enam seal, nende asemel elavad tänapäeval benediktiini nunnad.
Beginage'i sees on lisaks majadele ka kirik ja õu. Belgias sajand tagasi elanud 1500 beguiini hulgast on tänapäeval alles vaid üks, Kortrijkis.