Püha Georgiuse kuju, keda austati Palestiinas Lyddas 3.-4. sajandil pKr. ja kes sai tuntuks legendi järgi auväärsest rüütlist, kes võitis draakonit, et päästa printsessi; see lugu levis keskajal. Kuigi tema elust on vähe teada, on teada, et püha Georgius oli Rooma armee sõdur ja sai 303. aastal pKr märtrisurma, sest ta kuulutas end kristlaseks ja keeldus Rooma keisri kummardamisest. Püha Georgiuse kultuse kiitis paavst Gelasius heaks 5. sajandi lõpus ja see levis Inglismaale 7. sajandi lõpus tänu ristisõdadele.Genovas levis Püha Georgiuse kummardamine tõenäoliselt keiser Constantinuse poolt 6. sajandil pKr gootide vastu välja kuulutatud sõja ajal, mil Genova sõdurid, keda juhtis kindral Belisarius, kuulusid Bütsantsi armee kõige vapramate hulka. Kõige rohkem levis Püha Georgi kuulsus aga Esimese ristisõja ajal 1098. aastal, sest legendi kohaselt ilmus ta lahingu ajal saratseenide vastu peetud lahingus võitlejate hulka. Pühast Georgiast sai hea ja kurja vahelise võitluse sümbol, ja tema kujutis on ka Genova linnavalitsuse vapil ning Genova kesklinnas asuvas Püha Georgi kirikus kunagi hoitud kuulsal gonfaloonil, mis anti Genova laevastiku admiralile enne vaenlaste vastu purjetamist pidulikult üle, ja mis on üle elanud sada lahingut.
