Paviljoni ehitas 1787.aastal arhitekt Olof Tempelman koos kuningas Gustav III üksikasjalike juhistega, kes oli projektiga väga isiklikult seotud, koostades ise mõned põhikujundused ja soovitades muudatusi, kui töö oli pooleli. Gustav III kasutas paviljoni paar aastat enne oma mõrva (1792). Pärast tema surma kasutas hertsog Charles paviljoni oma ajutise elukohana. Paviljoni on restaureeritud kaks korda, 1840.aastatel Kuningas Oscar I poolt ja uuesti aastatel 1937-1946 palee arhitekti Ragnar Hjorti käe all. Selle aja jooksul oli tänu iga ruumi originaalsete Masreliezi kujunduste avastamisele võimalik interjöör taastada algsel kujul. Sultani Vasktelgid, algselt kolm palee valvuri hoonet, mille on kujundanud maalikunstnik Louis Jean Desprez ja ehitatud aastatel 1787-1790. Desprez tegi ettepaneku, et kõik hoonete fa kloraadid peaksid olema kujundatud kolme Türgi telgina, mis on kaetud dekoratiivselt värvitud vaskplaadiga. Telk fa kloriad ehitati aga ainult peamiste muruplatside poole jäävale küljele, mis annab endiselt soovitud illusiooni sultani laagrist metsaserval. Keskmine telk hävis tules täielikult 1953.aastal. Telgi esiosa ehitati aastatel 1962-1964 ümber palee arhitekti Ragnar Hjorthi juhtimisel. Telgi taga olevad hooned fa klorades ehitati aastatel 1977-1978 ümber, järgides palee arhitekti Torbj Pirrn Olssoni plaane. Ta muutis Talli, varem avatud, laega telgiruumiks. Täna asub keskmises vasktelgis Haga pargi muuseum. Idas asuvas telgis asub restoran ja läänepoolses on majutus. Vasktelgid on riiklik monument ja seadusega kaitstud. 1996.aastal sai ulriksdalist, Haga pargist, Brunnsvikenist ja Djurg Porrrdenist koosnev ala maailma esimene riiklik linnapark. Piirkond on ainulaadne oma loodusliku, kultuurilise ja puhkeväärtuse ning otsese läheduse tõttu suurlinnale. Riikliku linnapargi loomine, mida haldab peamiselt Kuninglik Djurg Pirrdeni Administratsioon, aitab tugevdada kuningliku ajaloolise pärandi põlistamise väljavaateid, mis ulatuvad Djurg Pirrdeni jahipargist Haga Gustavi pargimaadeni.
Viide: Wikipedia
Top of the World