Karpaatide mäed

Karpaadid ehk Karpaadid on mäestik, mis moodustab umbes 1500 km pikkuse kaare üle Kesk-Euroopa, Ida- ja Kagu-Euroopa, mis teeb neist Euroopa suuruselt teise mäestiku.Karpaadid on geoloogiliselt noor Euroopa mäestik, mis moodustab Alpide idapoolse jätkuna. Alates Doonau lõhest Bratislavas Slovakkias asuva Bratislava lähedal ulatuvad nad laias poolkaares umbes 1 450 kilomeetri pikkuses Orşova lähedal Rumeenias Doonau jõe oru raudväravaks nimetatavas osas. Need on nende kaarjate mäeahelike tavapärased piirid, kuigi tegelikult ulatuvad Karpaatide teatavad struktuuriüksused mõlemas nimetatud kohas üle Doonau lõuna poole. Karpaatide tegelikuks geoloogiliseks piiriks on läänes Viini bassein ja Leitha värava struktuuriline süvend Austrias ning lõunas Timoki jõe struktuuriline süvend Serbias ja Montenegros. Loodes, põhjas, kirdes ja lõunas ümbritseb Karpaatide geoloogilisi struktuure Karpaatide alamkarpaatide struktuurne süvend, mis eraldab mäestikku teistest Euroopa geoloogilistest põhielementidest, nagu vana Böömi massiiv ja Vene ehk Ida-Euroopa platvorm. Karpaatide poolt moodustatud kaare sees asub Pannoonia bassein, mis koosneb Ungari Väikesest ja Suurest Alfoldist, ning samuti suhteliselt madalam mägi- ja mäestikuvöönd Transdanubias, mis eraldab neid kahte tasandikku. Selliselt määratletud Karpaadid hõlmavad umbes 80 000 ruutmiili (200 000 ruutkilomeetrit).