Leptis Magna või Lepcis Magna oli Rooma impeeriumi silmapaistev linn, mis asus tänapäeva Liibüas. Selle looduslik sadam hõlbustas linna kasvu peamise Vahemere ja Sahara kaubanduskeskusena ning sellest sai ka põllumajandusliku tootmise turg viljakas ranniku piirkonnas. Rooma keiser Septimius Severus (193-211), kes sündis Leptis, sai linna suureks patrooniks. Tema juhtimisel algatati ambitsioonikas ehitusprogramm. Järgnevatel sajanditel hakkas Leptis siiski vähenema Rooma impeeriumi suurenevate raskuste tõttu. Pärast araablaste vallutamist 642. aastal langes kadunud linn hävingusse ja maeti liiva sajandeid.