Matese tipptasandikul asuvad mitte vähem kui kolm järve (Matese, Gallo ja Letino), mis on tekitanud imelise loodusliku elupaiga; org, kus need asuvad, on üks Apenniinide kaunimaid ja samal ajal ka üks kõige paremini säilinud maastikuga. See on toonud kaasa selle erikaitsealaks määramise direktiivi 79/409/EMÜ alusel.Matese järv, Itaalia kõrgeim karstijärv, koondab Monte Miletto ja Gallinola veed ning on oluline oma rohke järvede taimestiku, pilliroo ja pilliroosoode poolest, mis võimaldavad mitmesugustel veelindudel peatuda ja pesitseda. Selle tähtsus seisneb nii veeaspektis, kuna see on maa-aluste põhjaveekogude ja jõgede toitja, kui ka hüdroelektrijaamade kasutamises.Letino ja Gallo järved loodi Lete ja Sava jõgede paisutamisega ning neid kasutatakse tänapäevalgi hüdroelektrijaamade tarbeks.Huvipakkuv on ka Le Mortine'i biotoop, mis on nüüd WWF-i oaas, mille jaoks on esitatud taotlus erikaitseala loomiseks. Kormoranid (Phaalcrocorax carbo) kasutavad oaasi mesofiilset metsa öösel magamiskohana ja päikeseloojangul puhkab seal puudel umbes 300 isendit, samal ajal kui tuttvartel (Fulica atra), mis on piirkonnas aastaringselt elav liik, on üle tuhande isendi, millele lisanduvad talvituvad isendid Kirde-Euroopa riikidest.Tähelepanuväärne on ka suur-laukhane (Casmerodius albus), keda on üle kümne, kes ööbivad veehoidlat ümbritsevates kõrgetes puudes.
