Pühamu on väga vana päritolu, kiviportaali on raiutud aastaarv 1453. Sel ajal koosnes hoone tõenäoliselt väikesest kabelist ja kasvas aja jooksul suuremaks. Sellest kuupäevast alates ei ole enam kui 100 aasta jooksul selle pühakoja kohta mingeid teateid, kuid 7. detsembril 1604 liitis paavst Clemens VIII Maria SS. dell'Abbondanza kongregatsiooni Maria Püha Neitsi Maarja arhikonfraterniteediaga Colonna Traianas Roomas. Selle akti kohta on olemas paavstide Innocentius XI 1688. aastal ja Innocentius XIII 1721. aastal antud kirjalikud kinnitused. 1773. aastal kirjeldas tollane Nola piiskop Filippo Lopez seda Vatikaanile kui "suurt, auväärset ja suurepärast kirikut" ning "nii külaelanike kui ka välismaalaste poolt väga austatud kuju", kinnitades veelgi selle koguduse olemasolu, mis sel ajal koosnes üle 280 liikmest. 29. juulil 1788 krooniti Nola piiskopkonna asukohas Nola Jumalaema kuju, kes annetas ka loorberipärgade pärgad. 16. veebruaril 1830 kannatas pühakoda ränga tulekahju all. See on ehitatud kaljupaljandile, mille välisküljel on suur kahetasandiline trepp, mille kaudu pääseb pühakotta. Fassaad on lihtne, seestpoolt on kirikuhoone rikastatud kõikide ajastute stukkude ja maalingutega ning apsis on väike tempel aastast 1818, kus on Maria SS. dell'Abbondanza kuju. Üleval on kunstiline lõuend, millel on kujutatud Neitsi Maarja koos inglite ja koguduse vendadega. Seintel on koguduse puupingid, millel on väärtuslikud maalid, mis kujutavad episoode Maarja elust. Sakristiilis on säilinud arvukalt olulisi maalinguid ja ajaloolisi pühakuid. Märkimist väärivad ka ajaloolised hauakooblad, mida praegu kasutatakse muuseumina.[2] Terrassilt, millelt sisenetakse pühakotta, saab imetleda suurepärast panoraami. Tegelikult on võimalik selgelt näha Vesuuvi ja Napoli lahte koos Capri ja Vesuuvi linnadega.
