Püha Miikaeli katedraal, mida tuntakse ka katedraalina, on erinevate kunstiliste keelte tulemus sajandite jooksul restaureerimiste ja uusversioonide tõttu. Toomkiriku ehitustööde algus pärineb aastast 1129 Rainulfo piiskopkonna all ja see valmis piiskop Johannes I piiskopkonna all, nagu on näha katedraali paremale, vasakule ja kesksele portaalile paigutatud kirjutistest. Just need elemendid muudavad katedraali tõeliseks erinevate arhitektuuristiilide fusiooniks, mis aga pärineb keskajast. Kirikul on plaan ladina risti kujul, mis toob esile selge jagunemise kaheks peamiseks kehaks ja millel on külgedele paigutatud kaks sissepääsu, üks Läände, mis viib Piazza Vescovadosse ja mis toimib kirikuaias kirikusse, üks lõunasse, kus tee kulgeb mööda kellatorni. Katedraalist vasakul on Püha Ristija Johannese iidne Kabel (mainitud juba 1310.aastal), mille altar on Carrara marmorist. Katedraalist paremal on Sacellum, millele järgneb piiskopkond koos Piiskopliku seminariga.
