Rove'i tunnel (Tunnel du Rove) on kanalitunnel, mis asub Lõuna-Prantsusmaal, Marseille'i lähedal. Tunnel ehitati Marseille'i linnaosa ühendamiseks Bouches-du-Rhône'i departemangu Étang de Berre'iga, võimaldades veetransporti, vältides Vahemere ääres ja suundudes laiema Canal de Marseille au Rhône'i kaudu Rhône'i jõe suunas. Rove'i tunnel on oma 7 120 meetri pikkusega maailma pikim kanaliseeritud tunnel.Rove'i tunnel oli Marseille'i ja Rhône'i jõge ühendava veetee Canal de Marseille au Rhône'i kõige keerulisem lõik. Selle kanali kogupikkus on 81 kilomeetrit.Tunnel algab Le Rove'i küla lähedalt ja läbib merepinna tasemel Chaîne de l'Estaque'i mäemassiivi, ulatudes maksimaalselt 278 meetri kõrgusele. Tunneli laius on 22 meetrit, kõrgus 11,4 meetrit ja pikkus 7120 meetrit. Veesügavus on 4 meetrit. Praegu on Rove'i tunnel raudteetranspordile suletud.Rove-tunneli ehitamine oli suur insenertehniline saavutus. Maa-alused tööd algasid 1910. aastal, kusjuures pneumaatilised õhuhammerid murdsid kalju läbi. Töid tehti samaaegselt lõuna- ja põhjapoolt, millele lisati ventilatsioonitunnel. Ehituse käigus tekkisid raskused vee sissetungimise tõttu, kuigi esialgsetes geoloogilistes uuringutes ei leitud põhjavee olemasolu. Pärast Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aastal kiirendati töid.veebruaril 1916 eemaldati põhja- ja lõunaosa eraldav keskne kork, mis asus 4710 meetri kaugusel lõunaportaalist, dünamiidi plahvatusega. mail 1916 avas minister Marcel Sembat ametlikult Rove'i tunneli koos kahe esimese portaaliga Port-de-Bouc'is. Pärast mitmeid viivitusi avati kogu kanal lõpuks 25. aprillil 1927 liikluseks.Kuid 1963. aastal suleti tunnel osalise kokkuvarisemise tõttu. Sellest ajast alates ei ole Rove'i tunnelit enam raudteetranspordiks kasutatud.Vaatamata sulgemisele on Rove'i tunnel endiselt tähelepanuväärne tsiviilehituse näide ja tunnistajaks piirkonna jõetranspordi ajaloole. Selle pikkus ja keerukas ehitus on märkimisväärne saavutus.
