Pirita Klooster (Pirita klooster) oli klooster nii munkadele kui ka nunnadele, kes olid pühendatud Püha Bridgetile. 1407. aastal olid kaks venda Rootsist Vadstenast pärit Püha Bridgeti Ordu kloostrist saabunud Tallinna, et nõu ja muu abiga edendada Ordu laienemist Eestisse. 1417. aastal saadi Liivi ordu suurmeistri abiga linnalt esimene lubjakivikarjäär ning alustati Pirita kloostri ehitamist. Valminud kiriku pühitses 15. augustil 1436 Tallinna piiskop Heinrich II. Pirita Klooster tegutses üle 150 aasta ja oli Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. See hävitati julmalt Vene armee lühikese sissetungi poolt 1575. aasta jaanuari lõpus. Lisaks hävitati ka lähedal asuv küla. Kohalikud elanikud ei taastanud enamikku hoonetest. Juba möödunud sajandi lõpul – 1930. aastatel - kattis kartulipõld endisi nunnade kvartaleid ja kartuleid hoiti kloostri residentsi endises hüpokaustis.
