1864. aastal tellis neapolite jurist parun Nicola Lacapra Sabelli arhitekt Carlo Sorgentele teatri ehitamise praeguse Via Vincenzo Bellini tänavale, mis oli osa nn Fosse del Grano taastamise kavast, mis hõlmas ka rahvusmuuseumi, Port'Albat ja Conservatorio di San Pietro a Majella, kuhu samadel aastatel ehitati ka Accademia delle Belle Arti ja Galleria Principe di Napoli. Arhitekt ehitas väikese ringikujulise paigutusega teatri, millel oli üks lokaalide korrus ja kaks pidevat loggia korrust, mis mahutas 1200 pealtvaatajat; see avati 13. novembril 1864 Guillaume'i tsirkuse (Tontolini perekonnale kuulunud) etendusega ning kuni 1869. aastani toimusid seal peamiselt tsirkuse- ja ratsanäitused ning mõned ooperietendused.Välisfassaadi detailJärgnevatel aastatel soovis parun Lacapra Sabelli, kes oli vahepeal valitud Vasto valimisringkonna kuningriigi saadikuks ja loobunud juristikast, et hakata impresario'ks, teatrit laiendada ja korraldada seda peamiselt ooperite lavastamiseks ning palus arhitekt Sorgente'l seda Pariisi Opéra-Comique'i eeskujul renoveerida. Nii sündis hobuserauakujulise plaaniga teater, viie astmelise kambriaga ja pideva loggia korraga, Giovanni Ponticelli, Pasquale Di Criscito ja Vincenzo Paliotti dekoratsioonidega ning Vincenzo Migliaro õliportreega Vincenzo Bellini kohta, mis on paigutatud kahe tiibfiguuri vahele võlvkaare keskele. Avamine toimus 1878. aasta sügisel Bellini enda lavastusega "I Puritani", millele teater oli pühendatud.Teatri interjöörTeater elas suure hiilguse aastaid, kuid sõjajärgsel perioodil läks see halastamatult allakäiku. Aastal 1962 anti seal viimane etendus, Masaniello Nino Tarantoga; järgmisel aastal, peaaegu sada aastat pärast asutamist, suleti see, või õigemini muutus see madalatasemeliseks kinoks, kus kunagised auväärsed loožid muutusid salakavalate armuajamiste räpaseks alkoviks.1986. aastal omandas teatri Tato Russo, kes tegi sellest oma ettevõtte peakorteri, püüdes taastada selle endise hiilguse. Uus avamine toimus 1988. aastal Bertolt Brechti "L'Opera da tre soldi" ("Kolmekrooniline ooper") etendusega, mis pani aluse edukatele teatrihooaegadele.
