Kuulsa palverännakupaiga Maria Weißenstein (mis asub umbes 1530 m kõrgusel) algupära ulatub aastasse 1553, kui mägipõllumees Leonhard Weißensteinerile ilmus neitsi Maarja ja ta paranes selle tagajärjel oma haigusest. Tänutäheks palus naine tal ehitada kabel, kuhu usklikud saaksid minna ja tema eest palvetada. Algne kabel muutus aga peagi rahvarohkeks palverännakupaigaks ja seetõttu oli vaja ehitada tõeline kirik. Basiilika, nagu me seda tänapäeval teame, valmis 1654. aastal ja on suurepärane näide barokkstiilist. Kirikusse kuuluvad L. Weißensteiner'i ehitatud algne kabel, löödud kulla ja hõbedaga kaetud peaaltar, imelised freskod võlvidel (Adam Mölk), Pußjägersi poolt valmistatud külgaltarid ning erinevad muud A. Silberi ja F. Haideri poolt valmistatud kunstiteosed. Seal on ka leinava Madonna kuju, millel on surnud poeg süles lamamas, mida arvukad külastajad ikka veel eriti kummardavad. Kirikusse sisenemiseks tuleb läbida saal, kus hoitakse sadu votiivmärke, samas kui kohe kiriku kõrval asub vähihaigete patrooniks oleva Püha Peregrin Lasiosi kabel.
